Veskiemanda päevaraamat

 Meie korteril on kaks korrust. Esimesel asuvad elutuba avatud köögiga, magamistuba ja tikutoosisuurune duširuum, kuhu ei mahu isegi kraanikauss.  Teisel korrusel on ka üks suurem tuba, kuhu saab ilma käsipuuta treppi mööda, niiet kui mul põlv haige oli, vältisin sinna ronimist üldse. Ka trepiauk on ilma piirdeta, seega selle serval on ohtlik turnida. Endistest omanikest on siia jäänud kaheinimese voodi ja mõnusalt mahukate sahtlitega kummut. Ilmselgelt ei oleks neid kitsast trepist lihtne olnud alla saada, nii nad meile on jäänudki. Kui me siia kolisime, elas Evi mõnda aega ülemises toas, aga pärast tema ärakolimist on seal olnud käepärane hoida kõike, mida all parasjagu vaja ei lähe või mis on millegipärast meiega siia kaasa kolinud. Näiteks kuppeltelk, mille mu ema Evile 10 aastat tagasi suure lunimise peale Maximast ostis ja mida ilmaski kasutatud pole, isegi hinnasilt oli veel küljes, maksis 13 eurot. Või ämma antud kohvritäis fotosid. Samuti hoiustame siin hooajariideid ja kuivat