Veskiemanda päevaraamat

 Muidugi oli mu suurimaks mureks nüüd, kus uus ahi valmis, selle ja korstna vahel asuva seina ilusaks tegemine. Nimelt oli ahju kõrval üsna suur pragu, kuhu oli topitud kivivilla, siis tuli mustadest laudadest seinajupp ning korstna kõrval veel krohvitud osa, mis oli kunagi tapeedi all. Korsten ise oli samas seisus, nagu ta Kenist jäi kui krohv otsa sai. Kuna suudan oma ehitusalaseid oskusi üsna adekvaatselt olematuteks hinnata, rääkisin mure emale ja tädile ära ning reedel (ahi sai päris valmis neljapäeval kell 18) tulid nad juba koos oma naabrimehe, onu Samiga, mulle appi. Kutsun seda kolmikut hellitavalt seeniorehitajateks, sest kolme peale on neil turjal oma paar sajandit, mis aga ei pärsi nende nutikust ja ettevõtlikkust. Muidugi ei pea nad kinni ühestki tänapäevasest eeskirjast ega normist, aga nende lahendused on leidlikud ja kestvad: nende 4 aastat tagasi ilma igasuguse loodita ehitatud trepp  on jätkuvalt terve ning teenib meid ilmselt veel kaua. Kõigepealt tuli kuidagi vabane

  Nagu te võib-olla juba eelmisest postitusest lugesite, pidi Ahja moodulahi Mats meile tulema 15.juulil. Juba 2.juulil helistas mulle vastav asjapulk ning uuris, kas kõik on uue küttekeha tulekuks valmis ning et ega mul viimistluse küsimuses mingeid uusi ideid pole tekkinud. Kevadel olin küll seda meelt, et ahi võiks olla hallikat tooni, aga nüüd ma selles enam nii kindel ei olnud. Meistrimees rahustas mind, et nad võtavad värvi kaasa (sest selle eest olen ma nagunii juba maksnud) ning võime ka jooksvalt otsustada. Ühtlasi sain teada, et ahju toob eelneval reedel kohale DSV veoauto. Siis pole ahjuehitajatel esmaspäeval muud muret kui vura kohale ja hakka tööle😁 Tegelikult helistas autojuht juba neljapäeval ning uuris, et kas ta võiks õhtupoole mulle ahju ära tuua, aga kuna olin teel ema juurde, kellega seisis ees kalmistu külastamine onu sünniaastapäeva puhul, eeldasin ma, et jõuan tagasi liiga hilja. Seega leppisime autojuhiga kokku, et saadetis jõuab minuni reedel kella 13 ja 17 va