Jõulukaunistustest. Osa 25

 Siin, Kose-Uuemõisas, kerkib jõuludeks kaunistamise küsimus üles tavaliselt novembri keskpaigas igipimedal õhtul koju tulles või siis kui esimene lumi maha sajab. Ilmselt on küsimus selles, millise ilmega kodumaja sind vastu võtab, ja et tuppa astudes on oht vastu kiirustanud kiisudele peale astuda. Oleneb ka sellest, kas naabrimees on pimeduse saabudes trepiesised tuled põlema klõpsanud või mitte.

Esimestel siinveedetud jõuludel 2020.a. lõpus polnud meil koridoris elektritki ning olime hõivatud nii kolimise kui paar aastat kütmata seisnud korterisse elamise hõngu sissepuhumisega. Seepärast ei tulnud kaunistamine mulle meeldegi ja nagu ei seganud ka. 

Enne 2021.a. jõule tahtis meie abialevikuvanem, kes jõulupärgade meisterdamisega liialt hoogu oli läinud, näoraamatu abil liigset krantsi heasse peresse sokutada. Olin esimene reageerija ning sain taiese endale. Samal päeval kui pärja uksele kinnitasime, avastasime räästa küljest kunagi sinna riputatud LED-riba, mis isegi töötas. Maja tundus kohe jõuluhõngulisem. Trepi kõrval asuvasse savianumasse soetasime kanada kuuse Sanders Blue, mille ehtisime tulukestega. Mööbliaidast olin ostnud kaks õuelaternat, mille sisse kinnitasin teibiga väikesed valgusketid. Tuppa me kuuske tuua ei plaaninud; panin mõned kuuseehted lauale kristallpokaali, akendele küünlakolmnurgad ja muud kaunistused ning põletasin palju küünlaid.

Paraku selgus, et vanad LEDid olid parajad elektrisöödikud. Õnneks toimus kevadsuvel 2022 uue katuse ehitus, seega rändasid need lambid muu sodi seas prügimäele. Potijõulupuu istutasin maja ette peenrasse, seal ta siis kasvab ja teenib meid hooajal õuejõulupuuna, igal aastal pisut pikemaks sirgudes.

2022 jõulude eel pakkusin ennast Joti jõulutänavale appi jõulupärgade töötuppa, tänu millele valmis ka meie maja ukse jaoks ilus kaunistus. Selleks ajaks oli krt 2 peale mitut vihjet, et sooviks 1. advendil jõulutulesid imetleda, üles riputanud ka uue valgusketi, mis oli nii pikk, et sai kahekordselt räästasse kinnitatud, kuna keegi majaelanikest ei avaldanud soovi sellega mööda katuseharja turnida. Sel aastal ostsin Prass Valgusest kaks suurt LED küünalt. Suuremasse laternasse üks mahtus, aga väiksemasse tuli vaadata pisem valgusallikas, mille leidsin meie oma külapoest. Teine suur küünal läks hoopis koridori aknale.

Tuba kaunistasid taas akendel ning toas helkivad tuled.

Ka 2023 valmistasin eelmise aasta tooriku peale ise uksepärja. Tubade ehtimisel pidi olema palju leidlikum, et Enzo midagi kergesti purunevat ümber ei ajaks, katki ei kraabiks või endale midagi mürgist sisse ei sööks. Näiteks asetasin spiraalkuuse raske soolalambi peale ega kasutanud üle ääre rippuvaid linikuid. Jõulutähti ei lubanud ma ka endale sünnipäevaks tuua.

Tänavu, 2024, tegin ehtimisega algust juba novembri keskel. Soovisin meie uue ahju simsile luua jõuluküla. Simss on küllaltki kitsas, seepärast mahuvad sinna ainult valgusketi majakesed. Nendega Pepcos kassasabas seistes hakkas silma ka komplekt, mille abil sai dekoratsioonile tõelise jõuluküla hõng antud: laternad, kuused, luuake ja jõuluvana uks. Valgel ahjul mõjub see installatsioon laheda ja jõululikuna. 

Advendilaupäeval kaunistusi välja võttes ilmnes, et osad on oma aja ära elanud ning ka õuetuledel on saabunud viimane hooaeg. Õnneks on seal lambikesed nii tihedalt, et osade hinguseleminek väga silma ei paista. Pärja asemel valvab meie maja sel aastal pisike päkapikk. Esiteks pole meil ligiduses kuuseokstega priisata ja teiseks, no ei viitsi ka.

Need riidest südamed, mis eelmiste jõulude aegu uksepärga ehtisid, riputasin seekord korteriust ning vanaema kummutit kaunistama.

Trepi kõrval on meil talvine seade, eerikapuu ja kanarbikega, aga sai vist liiga vähe kanarbikke ostetud. Mõni aasta tagasi kinkis ämm meile päkapikumaja kujutava teeküünlahoidja, mis toas kuhugi ei sobitu, nii mahutasingi ta õue lillepotti kanarbike vahele ning  seadest sai hetkega päkapiku elupaik. Ohutuse mõttes valgustab tarekese akent LED teeküünal.